Eesti kuulsaima küberkelmi isa üritas riiki röövida

Eelmise aasta juunis jõustus ringkonnakohtu otsus, millega küberkelm Vladimir Tšaštšinile mõisteti kuus aastat vanglakaristust kuritegeliku ühenduse organiseerimise ja rahapesu eest. Vladimir Tšaštšin mõisteti kuueks aastaks vangi. Kohus otsustas muu hulgas maailmakuulsa Eesti päritolu küberkelmi 149 kinnisasja edasise saatuse. Osa kinnisasju arestiti ning 21 konfiskeeriti, millest 17 asus Tartus ja neli Tallinnas.

Ühe Tallinnas Vladimir Tšaštšinile ja tema abikaasale Evgenia Chashchinale kuulunud korteri, mille omanikuks sai riik, üüris Vladimiri isa Viktor Tšaštšin aga sularaha eest välja ja sai alusetut tulu. Olgu mainitud, et kui kohtuotsus konfiskeerib midagi riigi kasuks, saab see riigi omaks ning võõrast vara välja üürida pole seadusega lubatud, seega sooritas küberkelmi isa kuriteo.

Tegu oli viietoalise, üle 200 ruutmeetri suuruse korteriga. Korterile lisandus eraldi kinnisasjana parkimiskoht, peegelseinaga aeroobikasaal ja jõumasinaid täis jõusaal, saun ja bassein. Heledates toonides köögist avanes vaade Pirita lahele ning Tallinki ja Viking Line'i laevade sõiduteele. Korteri kahte korrust ühendab pruunides toonides marmortrepp. Lisaks nooblile lahendusele on ka piirkond noobel, maja asub lauluväljaku vahetus läheduses.

Kõnealusele korterile leidis Vladimiri isa Viktor üürniku vaid nädal pärast kohtuotsuse jõustumist eelmise aasta juunis, ta üüris selle 2017. aasta alguseni välja ning võttis selle eest kahes osas tasu, 27 000 eurot sularahas.

Üürilepingu sõlmis Viktor Ljuda Kuznetsovaga (nimi muudetud, toimetusele teada), kelle telefonil vastas abikaasa. Ta keeldus kommentaarist ning märkis, et perekond ei soovi avalikku tähelepanu. 

Riik valis odavama tee

Harju maavalitsuse avalike suhete nõunik Heikko Kukk meenutas, et kui kinnisasi läks Eesti Vabariigile üle konfiskeerimisotsuse jõustumisel mullu juunis, siis Harju maavalitsus sai kinnisasja kätte 6. juulil.

Selleks ajaks oli Viktor üürilepingu juba 1. juulil sõlminud. Kui riik soovis konfiskeeritud vara juulis hinnata, selgus tõsisasi, et korter on välja üüritud. Prisma Kinnisvara OÜ hindaja korterisse ei pääsenud ja teavitas maavalitsust asjade käigust. 

Üürnik Kuznetsova esindaja advokaat Kuldar Kirt saatis 30. juulil Harju maavalitsusele kirja, milles märkis, et ei nõustu väitega, et üürileping on kehtetu, kuid osapooled leidsid kompromissi. Kuznetsova nõustus kinnisvaramaaklerid tuppa laskma ja vabastama korteri pärast müümist kahe nädalal jooksul. Kuznetsovale jäi ka kohustus maksta korteriga kaasnevad kommunaalkulud.

Kukk selgitas, et kuigi sõlmitud üürileping oleks andnud aluse pöörduda üürniku vastu nõudega kohtusse, maavalitsus seda ei teinud. Põhjuseks, et kohtumenetlus oleks võinud takistada korteri müümist kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Seetõttu pidas Harju maavalitsus otstarbekaks leppida korterit kasutava isikuga korteri vabastamine kokku kohtuväliselt tingimusel, et ta tasub kommunaalkulud ja tarbitud elektri eest. Selle kohta, kas maavalitsus on esitanud kuriteoteate alusetult tulu saanud ja riigi vara üürinud Viktori vastu, maavalitsus kommentaari ei andnud.

Korteri müüs riik 2016. aasta märtsis uuele omanikule. 

Kuigi Kuznetsoval oli Viktor Tšaštšiniga leping 2017. aastani, ei ole teada, kas sularahas tasutud üür on Kuznetsovale tagastatud. Viktor Tšaštsin vastas Äripäevale telefonitsi, et ta viibib Venemaal ning tal puudub meilide lugemise võimalus. Saadetud küsimused puudutasid ebaseaduslikku üürilepingut ning ka seda, kas riigile on sularahas võetud tulu pealt maksud tasutud. Kuigi Viktor märkis, et võib lasta kellelgi küsimused üle vaadata ja vastata, vastust ei tulnud. Päev pärast telefonivestlust Viktor enam telefonile ei vastanud. Samuti ei vastanud ta sõnumile, milles Äripäev teavitas teda artikli avaldamisest.